Kuidas hammustada seda kätt mis sind toidab (5. juuni)

 Kuidas hammustada seda kätt mis sind toidab

Näe ongi streigipäev käes. Orgunnijad käisid meile eelmine nädal flaiereid jagamas. Emaili potsatavad punase tekstiga ja suurte tähtedega kirjad, et tulge ometigi kohale. Tegelikult kontoris rahvast eriti pole ja need, kellega ma sellest rääkinud olen on kas a) kiire, b) poogen sest nad on ajutised, c) kes tegelikult nõustuvad kolimise põhjendusega vähemalt mingil määral. B ja C kategooriasse kuulun ma ise ka, mul on siin alla 2 kuu jäänud ja see hoone on eriti ebaefektiivne. Ilus jaa, selline klaasist pilvelõhkuja, mille ülemistelt korrustelt on vinge vaade, eriti neil kelle aken on botaanikaaia poole. Aga muidu täiesti igav hallid seinad+klaas+metall koht. Haljastus on all fuajees kena, mujal pole seda üldse. Laua all on kaabliporno. Konditsioneer ja küte töötab samaaegselt. Põrandamistras on vaikselt mingid eluvormid hakanud emergeeruma. Söökla suri koroonaga välja. Paljud töötavad endiselt suure osa distantsilt ja no ma vean ka end kohale peamiselt suhtlemise eesmärgil tegelt. Tegelikult mina saan lihtsalt korruse võrra ülespoole kolida ja pean kuu aega „karjalauta“ taluma, kus pole isiklikke laudu. Eks ma siis annetan oma potilille mõnele, kellel on kontor (khm, karismaatiline kontorikaaslane suutis end sebida ka uuel korrusel nurgaofficesse, kohe meie praeguse peal) ja töötan rohkem kodust. Niikuinii tuleb kohe prescreeningute aeg ja siis ei jää väga aega suhelda kellelgi. Ja need, kes on kohal nohisevad oma arvutis silm tõmblemas päevas sadu lehekülgi lugeda. Umbes nii on see juuli lõpuni välja.

Tegelikult on kolimine ainult üks aspekt protestist. Üldine kõige kokku tõmbamine on põhihäda ja sellega ma olen nõus et see on häda. Üsna omakasupüüdlikel põhjustel, muidugi, sest no peale seda traineeshipi olen ma ju jälle töötu. 

Okei, protestil käidud. Suht mittemidagiütlev oli, peamiselt küll selle tõttu et enamus kõnesid oli prantsuse keeles ja ma ei saanud midagi aru. Lisaks kontorikaaslasele oli eetikast veel ainult kaks inimest. Teistest asutustest oli küllap rohkem, aga kindlasti mitte enamus. Noh ega kõik ei taha oma lõunaaega sellise asja peale kulutada, kodust töötajad end kohale vedada ja üldse, osadel on ilmselt suva ka. Vähemalt võileibu oli tõesti ja pudeli vett sai ka. Ma sain lisaks peavalu, läksin metrooga valesti ja jõudsin napilt selleks ajaks tagasi kui üht projekti hakati arutama (ma olin vaatleja, minu puudumisest poleks midagi halba juhtunud). Täitsin oma siseveebi cv lõpuks hästi minimaalselt ära, vaevalt et ükski headhunter selle baasil midagi otsustab, seal pole isegi mu doktorikraad otseselt kirjas.

Homme saame Berlaymontis teiste eestlastega kokku lõunaajal (ilmselt mu kaart veel kehtib kenasti, kuna tänane protest oli ülitsiviilne ja viisakas) ning pealelõuna võtsin üldse vabaks. Siin saab poole päeva kaupa ka võtta oma vaba aega. Siis võin muuseumi minna või pargis hängida, ei pea kohe tööle tagasi kiirustama. See oleks muidugi ülilõbus, kui tööl hakataks päriselt streikima aga ma ei usu seda hästi. Või kui, siis paluks sel ajal kui eetikutel maksimaalselt kiire on.